Ühesõnaga palju aega on vaja ära kulutada/kasutada. Selle aja jooksul on palju tööd vaja teha. Põlvkond põlvkonna järel. Krt, me ei jõua ära oodata. Vähemalt oma praeguses vaimses/füüsilises olekus mitte.
Ja seni sööme, töötame, kepime, sööme, kepime, sigime, töötame, kepime, töötame, sööme jne.
Me oleme ikka ühed õndsad loomakesed oma naiivses maailmas. Isegi kõige depressiivsemad meist on suures-suures plaanis naiivsed nagu kõik teisedki.
Me tulime, ja me kaome.
Aga me siiski olime! Ja see on juba palju rohkem kui saab öelda selle kohta mida kunagi polnudki
No comments:
Post a Comment